Trennidest

Mocha käib Kati Koertekooli kuulekuses. Ennist oleme käinud

x TAKO kutsikatekool (läbinud)

x Piret Kannikese trikikool (jäi pooleli, sest kool liikus Tallinnast välja)

x Koeruse kuulekus (Mocha läks poole pealt oma jalgadega opile)

x Sirje Vetis kuulekus (9/10 läbitud)

Jah see on neljas kuulekus kui arvestada ka TAKO kutsikatekooli. Mida ma saan öelda kõikide kuulekuste puhul. Ma kirjutan nn arvamust tagant järgi. Iga kuulekuse puhul on see, et ma tean mida meil on vaja harjutada või millises suunas abi küsida.

Tako Kutsikatekool - kehakeele vähene õpetus. Koerad said küll esmase nn vundamendi aga hiljem tuli nn enda kehakeelega tehtud vead ümber õppida. Isiklikult valiks Tako asemel midagi muud, sest minu arust oleks võinud olla rohkem räägitud nn tagapõhja koerte hingeelust. Grupp oli suur ning keskenduti käsklustele.. selle asemel et natuke selgitada miks midagi peaks või võiks teha.

Piret Kannike - väga tore õpetaja ning tunnid olid huvitavad ning mitmekesised. Arvestas koera nn oskusi, tõugu ning süstis meelekindlust. Mulle meeldis ja tahaks minna tagasi.

Koeruse kuulekus - koerte grupp oli parajalt väike ehk meeldis. Kahjuks Mocha sai seal poole vaid läbida. Tegime liikumise pealt erinevaid käsklusi mis on siiamaani meeles.

Sirje Vets - Sirje Vets töötas kehakeelega. Õpetas ümber Takos õpitud vigu. Kui enne ei saanud Mochat kuidagi kõrvale istuma siis voila. Vead olid meis endis ning kergemate ja peaaegu mitte üldse pingutatud liigutuste saatel saime nn baasi alla. Ülihea, karm, sõbralik ning õiglane õpetaja. Kordab igas tunnis eelnevat ning kindel on see, et kõik saab selgeks. Miinuseks on ka pluss ehk siis nii Tako kui Silje puhul, et koera ja sinu liikumine on liiga palju näitustel liikumisega sarnane ehk ausside puhul võib eeldada, et sinu koer muutub sõduriks.

Nüüdseks 2 aastat aussie omanikuna ütlen, et jah see koeratõug on tõesti raske. Raskus seisneb selles, et sa ei tea esiteks mis iseloomuga koer ta nn on ja kelleks ta kasvab. Meie jaoks on need 2 aastat olnud nagu Ameerika raudtee ehk siis rõõmud ja kurbused koguaeg käsikäes. Kui ei ole probleem füüsiline siis on probleem psüühiline ja vastupidi. Aussie on nn sinu vari ja see vari on tema jaoks olemine piinav, kurnav ning täiskohaga töö.

Me oleme lahendanud probleeme probleemide tagant ning tagant järgi kaine mõistusega saan öelda, et kõik on tekkinud ausalt öeldest juba alguses ehk pesast. Ta oli liiga väike kui ta meieni jõudis ning ausalt öeldes puudus tal nn kõik mis valmistaks teda ette eluks. Ta kartis kõike - tolmuimejast nn autoni jne. Me sotsialiseerisime, me tegelesime, me tegime kõike. Tulemus on see, et Mochal on ärevus ehk ta ei oska ise lõdvestuda, rahuneda ning talle peab andma käskluse rahunemiseks või et ta tuleks nn maa peale tagasi.

Ma ei räägi sellest, et ta poleks tõesti mega koer vaid sellest, et kogu iluga käib ka kaasas valu. Ma ei oskaks ilma temata elada aga koos temaga avastad sa, et sa ei tea elust ikka mitte midagi ning kõik su elus enne tundus nii tühine ja mõttetu. On olnud ka sellist tunnet, et ma ei oska enam ning kirjutanud kirju, et saada nn vastuseid.

Inglise keeles ma olen aru saanud on ärevuse tõlkeks reactivity. Mocha ei ole kuidagi vägivaldne ei inimeste ega ka tahtlikult teiste koerte vastu. Osad isased talle ei istu ja see on fakt. Isastega isane ei saa isegi sotsialiseerimisega paika, see lihtsalt on nii.

Miks Mochal see ärevus on.. esiteks olime me nii "ebavalmis" kasvatama ühte aussit. Teiseks keeras ta tuksi minu arust näituse trenni harjutused. Ta on muutunud nüüdseks nagu trennimanjakk sõduriks ehk what what what now. Harjutus harjutuse otsa. Tallinnas ma tahaks näha ühte kuulekuse või üldse koerte trenni kus alustatakse nn rahunemisega. Kati võttis selle teema üles ning esimesena ütles, et tead seda kõrval kõndi ei pea tegema nagu näitusel või sõdurimarsina. Mocha vahib kõrvalkõnni ajal nagu manjakk sulle otsa mitte otse ja kõik on niiii EBALOOMULIK. Vaene Mocha ausõna ja me ei osanud eeldada, et see on vale. Jah treenerid on läinud seda teed, et enamus koeratõuge on nn lebod. Ma olen näinud trennis koeri kes trennis olles lebotavad rahulikult põrandal.. well meie ei ole küll seda kordagi näinud Mocha puhul. Aga võin ka öelda, et Sirje Vetsi juures nägime peale borderit kes oli niiiiiii ärritunud, et no temaga kontakti saamine oligi võimatu. Karjakoera viga, et igas nurgas mingi olevus ei saa eksisteerida ning võõras keskkond ei ole tema "spetsialiteet". Kontroll puudub ja puudub ka koheselt pea. Voilaa mis on märgid Mocha puhul nn rahutusest - haugub sinu peale kui teed rohkem kui 2 sekundise puhkuse harjutuse vahel. Jah haugub ja lõpetage ära rääkimine et ignoreeri. Tead pistke see ignomise õpetus koera saba alla või keera selg.. no mida. Kaua sa seda teed kui see ei toimi. Teiseks pidevalt teda harjutuste all hoidmise õpetus on ka MAAILMA idiootsem ehk mingi tee nonstop siis midagi temaga on mega mõttetu.. see kõik tekitab temas veel rohkem ärevust. Kui 90% koeri trennides ongi lebod ja nad on halvad õpilased, siis aussie võid oma mega trennitamisega ikkagi ka ära rikkuda. Tema väga hea õppimiskiirus on nii miinus kui ka pluss. Lisaks kui sa oled emotsionaalne inimene, siis sorri aussie läheb siis närvi kui sina lähed närvi ehk ta teab juba enne sind mida sa tunned... jep sina teed teda närviliseks ehk mina olen oma tujudega ka seda kõike põhjustanud.

Ärevus seisneb:

x haukumine kui pead ootama või vaikselt olema

xvõõras kohas jalutamine (jah tere tulemast rutiini ja samad tänavad ja samad kohad)

x tirimine.. õpeta palju õpeta või tee mida sulle näidatakse ikka sama jama koguaeg

x võõras kohas jalutades on tal nagu kõik asjad peast pühitud

xniuksumine ja tähelepanu otsimine

xdiivani või kõrgema asja peale ronimine ning kui lisandub kellegi kõvem hääl siis hakkab ärevusele lisanduma ka hirm ehk ila hakkab voolama ojana suust välja

Vau.. ei olegi nii roosiline eks.. okei. Soovitan soojalt normaalseid kasvatajaid ja nende käest nn sobivustestitud koera. Muidu oled eluks ajaks aheldatud probleemide otsa. EI ma ei räägi sellest, et ma oleks kuidagi pettunud või vihane, et meie selliste kasvatajate otsa sattusime vaid vau.. kus see abi on?! Ma olen suhelnud vähemalt 10 koerakoolitajaga ja mitte keegi ei oska meile vastuseid anda. Kõik räägivad umbkaudselt aga tegelikult ei tea keegi mis see "valem" on. Kes on saanud kuidas selle ärevuse paika siis ilmselt võin 10a pärast rääkida sellest kuidas.

Ma ootan vaid seda, et mida vanemaks saab seda nn rohkem ta harjub ja edusammud rahulikkuse poole on siiski võimalik saavutada.

Võin ka öelda seda, et aussie puhul võid eeldada rutiini. Kui ta murrad rutiinist välja või tema tavaolekust siis esimene reaktsioon on ärevus, tirimine, ebakindlus, irvitav naeratus, haukumine, lõõtsutamine jne.

Kõik kellel pole ärevusega probleeme, siis ütlen kohe ära, et raiskasid oma elus viimased 10minutit seda lugedes.