Kuidas Mochal läheb?
- mochaaussie
- Jul 22, 2016
- 3 min read
Mocha ootab kannatamatult torbikust vabanemist. See on nii talle kui meile ebameeldiv vidin aga ülimalt vajalik. Ma ei ole igapäevaselt blogi pidanud, sest tema muutused on väga pisikesed ning igapäevaselt ma isegi ei oska seda arengut sõnades kirja panna. See aga ei tähenda, et see tema paranemine ei oleks silmaga nähtav, sest puujalgadest ja jalaringidega kõndimine on kergelt muutunud vetruvaks kõnnakuks.
Meie päevarutiinist (kuna olen temaga nüüdseks üle nädala kodus istunud ja iga päev tundub juba ühesugune):
*Ca 6-7 vahel ajab Mocha meid üles (ei ole mingit voodis vedelemist). Väljas käime kolmekesi (Edgar tassib Mochat ja minul on käes võtmed, rihmad jms)
*viimased päevad teeme aiast väljaspool väikese kvartaliringi (et ta pissi ja kaka ei hävitaks kogu aia muru)
*koju jõudes annan talle süüa (pool portsionist on kuivad krõbinad ja pool hakkliha või konserv). Kogu toidu sisse on hommikul purustatud pool tabletti valuvaigistav tablett (Movalis) ja 1 terve tablett antibiootikum (Synulox). Antibiootikum on väga suur ja roosat värvi ning tundub, et teda selle maitse ei häiri. Näiteks ussirohtu on täiesti võimatu talle sisse sööta.
*Peale söömist magab Mocha ca kella 12-13:00. Ta magab 2-3 tunni kaupa ning teeb kergemaid ringutusi ja pai nõudmise tiire.
*Ca 13:00 tuleb Edgar koju ja tassime taaskord ta alla oma igasuguseid hädasid tegema. Lõuna ajal ma talle süüa ei anna.
*Peale lõunat magab ta taaskord ca 18-19:00 kui Edgar taas töölt tuleb ning me ta alla muru peale saame. Ütleme nii, et mega mugav oleks majas elada aga kuna selliseid luksusi ei saa lubada, siis peame kõike kolmekesi tegema ja isegi mina olen veidi Edgarist sõltuv. Kui Mocha kaaluks ilmselt poole vähem kui praegu, siis tassiks teda ise ka kasvõi kuu peale.
*Õhtul ca 19:00 ajal annan talle taas samasuguse portsioni foodi (pool kuiv+pool märg toit+1 antibiootikum).
Mida ma olen tähele pannud ja ilmselt mis on "tavaline" sellise operatsiooni puhul on see, et ta väsib mega kiiresti ning ilmselt see "rahulik" kaks nädalat on muutnud ta veidi laisaks. Õnneks ta ei hüppa üles ning ei rapsi nii palju kui enne oppi. Varem ei saanud kleidi või seelikuga koju tullagi (pidi Edgari selja taha peitma ja jooksma riideid vahetama), sest kõik jalad olid Mocha üles hüppamisest sinikaid täis.
Lisaks ta ei hüppa voodi ega diivani peale, sest enne oli küll tunne, et räägid seinaga.
Mis meile mõlemale tundub on see, et Mocha tunneb ennast kõndides mugavalt. Ta küll ei jaksa väga kaua ühe koha peal seista aga siiski. Ta ei ole veel jooksnud - okei valetan, sest ta üritab seda kogu aeg teha aga me keelame ja õnneks ta kuulab sõna. Rihma otsas olles tal ei jää muud üle kui ainult kõndida.
Mis ma olen tähele pannud on see, et ta mõistab ja tahab mõista meid paremini. Ta ei kapriisitse nii palju kui enne aga ilmselt ta teeb selle aja veel meile topelt tagasi. Ta on siiski selline teismelise ikka kuuluv noormees.
Mis mulle muret teeb on tema istumine (ta istub pidevalt puusa peal), ta selg tundub natuke nagu pinges (ilmselt see võib ka torbikust olla) ja ta magab koguaeg suht kägaras. Õnneks me ei tähenda tal valu ja see on põhiline.
Mis on tore on see, et teda saab üksi koju jätta ilma puuri panemata, torbik ei lase tal väga midagi korraldada. Mureks on muidugi puur, sest üks päev üritasin teda sinna meelitada ja tundub et peale oppi veedetud öö puuris on tekitanud talle kuidagi mingi bloki puuri suhtes. Ta ei ole ise sinna nõus minema isegi kui sa serveerid talle seal hõbekandikul paki juustu. Me ei hoidnud uksi kinni ja isegi lammutasime puuri päris lahti, et saaks talle ligi aga tundub, et poisil on halvad mälestused. Ma loodan, et see läheb lihtsalt kuidagi üle.
AGA mis me ei tohi ära unustada on see, et sellest on vaid NÄDAL möödas ja tegelikult sellised edusammud saavutada 9 päevaga on väga hea! Me ju tahame kohe kohe kohe tervet koera tagasi aga ma arvan, et kui Mocha saab füsioteraapiat ning erinevaid koormusi, siis ilmselt on tal veel hea tulevik ees. Meie eesmärk on ta taas rööpasse saada ja talle pakkuda tema lemmik spordiala ja see on agility!
Eesmärgid peavad ju olema!
Komentar