2. - 4. päev peale operatsiooni

"Kerge" viha ja šokk hakkab vaikselt kaduma. Saime ise lõpuks normaalsemalt süüa, sest ausalt öeldes mõjus see Mocha operatsioon ja täiesti zombina koju toodud koer omaenda psüühikale. Tunnetest on isegi raskem rääkida kui Mochast endast, sest ta on olnud kuni tänaseni väga tubli. Sööb ilusti, pissib ning 15.07 hommikul otsustas meid üllatada kakamisega (ega kaua ei andnud oodata enam). Järjekordselt ulgus üks õnnest nutta, sest ega ma nii väga enne kursis polnud aga Kadi Ritson siis seletas, et reaalselt käib see kaka läbi vaagnaluu. Ürita siis ise kakada kui sul vaagnaluu on neljast kohast katki ja poltidega kinni monteeritud.

Mocha on lihtsalt MEGA tubli ja neid ülivõrdes emotsioone on väga raske edasi anda. Tal on peas ebamugav torbik, mis ilmselt teeb talle rohkem tuska kui tagumine kehaosa. Ta jalad on võrreldes esimese päeva kõndimisega pehmema liikumisega ning vetrub nagu jalgades paremini. Me pole toas tema liikumist piiranud, sest esiteks pole mida piirata (katsime ainult põrandad erinevate tekkide jms). Igaks juhuks tuleb kõik maksimaalselt katta, sest jalad on hetkel nõrgad ning kindlasti ei tohi jalad libiseda risti-rästi all. Õnneks Mocha saab ise ka aru, et ta ei tohi üles hüpata (mida ta enne tegi päris metsikult), kuskile peale ronida ning tatsab ilusti mööda vaipu ja tekke. Lisaks ta valib pikutamiseks pehmemad tekid (pepu maha potsamine on tal siiski ebamugav tegevus).

Süüa anname talle tavaliselt - 2x päevas. Edgar tõi Rebeka Lemmikloomapood & Salongist värsket hakkliha ning kõri, et mitte konservidega liialdada. Kuna ta sööb meil enamus ajast kuivtoitu (26% proteiini) ja kui aega saab siis ikka värsket liha. Aga ega sa seda tabletipuru ikka tavakrõbinaga talle sisse ei sööda küll. Igatahes teen tasuta reklaami Rebeka Salongile, sest ausalt öeldes pole ise turul käija ja Kerli hakklihas ei pea üldse pettuma! See on reaalselt lemmikloomadele mõeldud ja sisaldab täiesti normaalseid looma siseelundeid. Lisaks hakkliha mõiste on natuke kaudne, sest see ikka veidi suuremate tükkidega kui see mida me igapäevaselt poes näeme.

Mul läks meelest lisada, et 1. päeva õhtul käis Mochat vaatamas ka Eileen (Mocha venna Gustavi omanik) ning lihtsalt kergemat sorti jutuajamised aitavad ausalt öeldes väga stressist välja tulla.

Reedel olime Mochaga üksi kodus ja kuna Mocha on siiski 25 kilo siis treppidest aitas alla tassida Juhan! Mega tänud again!

Enne oppi mõtlesime, et viime Mocha Haapsalusse, sest kolmandalt korruselt ta tassimine ei ole lihtne. Mina seda teha ei jõua ja vaene Edgar peab siis rabelevat Mochat kuidagi taltsutama. Peale oppi tundus, et hetkel pole see siiski hea idee ja ennetab neid üliemotsioone. Mocha on ju kõiki nähes nii (liiga) rõõmus ja ei tahtnud, et ta teisi nähes endale liiga teeks. Pigem säilitada rahu ja nii me kogu nädalavahetuse istusime juba vähe rõõmsamatel toonidel kodus.